Projektid
- AS Sillamäe Sadam – keskkonnakorraldus, jäätmekäitlus (pilsivee ja õliste laevajäätmete vastuvõtt), keskkonnaseire;
- OÜ NPM Silmet – keskkonnakorraldus, jäätmekäitlus, töö- ja väliskeskkonnaseire;
- AS Silpower – keskkonnakorraldus, jäätmekäitlus, töö- ja väliskeskkonna seire;
- AS Ecometal – keskkonnakompleksloa hankimine, jäätmekäitlus, töö- ja väliskeskkonna seire;
- AS Silsteve – keskkonnakorraldus ja -seire;
- AS DBT – keskkonnaseire;
- Puma Energy Baltics AS Sillamäe terminal – keskkonnaseire;
- Orica Eesti OÜ – keskkonnaseire;
- Balti Elektrijaama tuhavälja No 2 ja settetiikide sulgemine – projekti juhtimine ja ehitusjärelvalve;
- Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine (sulgemine) toimus perioodil 1997 – 2008. aa; Aastast 2009 kuni tänapäevani AS Ökosil teostab suletud jäätmehoidla järelseiret.
Jäätmehoidla
Sillamäe Radioaktiivsete Jäätmete Hoidla asub Ida-Virumaal Sillamäe linna lääneosas vahetult Soome lahe kaldal. Hoidla hõlmab ligi 40 ha suuruse territooriumi ja sisaldab ca 12 miljonit tonni uraanitootmise jääke ja põlevkivituhka, mis on ladustatud sinna alates Nõukogude Liidu salajase uraanitehase käikulaskmisest 1948. aastal.
Hoidla ehitust alustati 50-ndatel aastatel. Alguses oli kavas piirata hoidla 12 m kõrguse tammiga, praeguseks on tammi absoluutkõrgus 24,5…25,5 meetrit. Tammide täitematerjalina kasutati kruusa ja karjääriliiva, jäätmehoidlast ammutatud tuhka, paekivi, ehitusprahti ning olmeprügi.
Jäätmed
Uraanimaagi – nii peenestatud diktüoneemakilda kui ka hiljem Ida-bloki maadest imporditud kuni 100 korda rikkama maagi töötlemisest jäävad järele mürgised ja kahjulikud jäätmed: uraani ja raskemetalle, happeid ja muid kemikaale sisaldav hallikaspruun läga.
12 miljonit tonni sellist materjali – uraanijäätmed segamini põlevkivituhaga – moodustavadki Sillamäe “uraanijärve”.
Aastate ja aastakümnetega mass kuivab ning omandab savika, plastiliinilaadse konsistentsi. Sillamäel on see toimunud osaliselt: on kohti, kus inimene võiks “järve” pinnal kõndida, ning kohti, kus sinna visatud kivi kaob hetkega.
Sillamäe hoidla asub vahetult mere ääres: hoidla merepoolne tamm ei ole veepiirist kaugemal kui 30…50 meetrit.
Tulemus peale 2008
Saneerimisprojekt lõppes 2008. aasta detsembris. Praeguseks hetkeks näeb kaetud jäätmehoidla välja kui taimestikuga kaetud küngas, kuhu vett olulisel määral sisse ei pääse. Jäätmehoidlast tulenevad kiirgustasemed on alandatud loodusliku foonini, tammi stabiilsus on tagatud kaldale rajatud raudbetoonvaiade vööga ning mere kulutava tegevuse vastu on ehitatud kaldakindlustus.
Elluviidud saneerimistööde efektiivsuse hindamiseks ja jäätmehoidla ning selle mõjuala keskkonnaseisundi jälgimiseks, viiakse läbi iga-aastane järelseire, mille eesmärgiks on jälgida jäätmehoidla ja selle mõjuala keskkonnaseisundit ning selle võimalikke olulisi muutusi ning hinnata elluviidud saneerimistööde efektiivsust. Järelseire käigus kontrollitakse ka objekti kiirgusohutust, et süvendada üldsuse kindlust objekti ohutuse suhtes.
Tänu ehitatud sadamale on tänapäevaks jäätmehoidla hoidla merepoolne tamm ei ole enam veepiirist kaugemal kui 30…50 meetrit vaid vähemalt 400 – 500 meetrit. Lisatud ülevaatlikud vaated näitavad jäätmehoidla seisu aastast 2008.
Vaade jäätmehoidlale idast. Koordinaadid X:6591779, Y:713061. 12. september 2023.
Vaade jäätmehoidlale idast. Koordinaadid X:6591779, Y:713061. 12. september 2023.
Vaade jäätmehoidlale kagust. Koordinaadid X:6591196, Y:712343. 12. september 2023.
Vaade jäätmehoidla pealt põhja poole. Koordinaadid X:6591921, Y:712000. 12. september 2023.
Projekti ajalugu
Projekti finantseerimine ja korraldus
Olulisemad jäätmehoidla uuringud
Finantseerijad
Jäätmehoidla järelseire
Saneerimine
