Projektid
- AS Sillamäe Sadam – keskkonnakorraldus, jäätmekäitlus (pilsivee ja õliste laevajäätmete vastuvõtt), keskkonnaseire;
- OÜ NPM Silmet – keskkonnakorraldus, jäätmekäitlus, töö- ja väliskeskkonnaseire;
- AS Silpower – keskkonnakorraldus, jäätmekäitlus, töö- ja väliskeskkonna seire;
- AS Ecometal – keskkonnakompleksloa hankimine, jäätmekäitlus, töö- ja väliskeskkonna seire;
- AS Silsteve – keskkonnakorraldus ja -seire;
- AS DBT – keskkonnaseire;
- Puma Energy Baltics AS Sillamäe terminal – keskkonnaseire;
- Orica Eesti OÜ – keskkonnaseire;
- Balti Elektrijaama tuhavälja No 2 ja settetiikide sulgemine – projekti juhtimine ja ehitusjärelvalve;
- Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine (sulgemine) toimus perioodil 1997 – 2008. aa; Aastast 2009 kuni tänapäevani AS Ökosil teostab suletud jäätmehoidla järelseiret.
Sillamäe Radioaktiivsete Jäätmete Hoidla asub Ida-Virumaal Sillamäe linna lääneosas vahetult Soome lahe kaldal. Hoidla hõlmab ligi 40 ha suuruse territooriumi ja sisaldab ca 12 miljonit tonni uraanitootmise jääke ja põlevkivituhka, mis on ladustatud sinna alates Nõukogude Liidu salajase uraanitehase käikulaskmisest 1948. aastal.

Tulemus peale 2008
Saneerimisprojekt lõppes 2008. aasta detsembris. Praeguseks hetkeks näeb kaetud jäätmehoidla välja kui taimestikuga kaetud küngas, kuhu vett olulisel määral sisse ei pääse. Jäätmehoidlast tulenevad kiirgustasemed on alandatud loodusliku foonini, tammi stabiilsus on tagatud kaldale rajatud raudbetoonvaiade vööga ning mere kulutava tegevuse vastu on ehitatud kaldakindlustus.

Elluviidud saneerimistööde efektiivsuse hindamiseks ja jäätmehoidla ning selle mõjuala keskkonnaseisundi jälgimiseks, viiakse läbi iga-aastane järelseire, mille eesmärgiks on jälgida jäätmehoidla ja selle mõjuala keskkonnaseisundit ning selle võimalikke olulisi muutusi ning hinnata elluviidud saneerimistööde efektiivsust. Järelseire käigus kontrollitakse ka objekti kiirgusohutust, et süvendada üldsuse kindlust objekti ohutuse suhtes.
Tänu selle sajandi alguses alustatud sadama projekteerimisele ja ehitamisele ning mida avati rahvusvaheliseks laevaliikluseks 14. oktoobril 2005 on tänapäevaks jäätmehoidla merepoolne tamm vähemalt 400 – 450 meetrit merest, (varasemalt oli veepiirist mitte kaugemal kui 30 – 50 meetrit), mis veelgi tõstab hoidla ohutuse astet.
Alljärgnevalt on jäätmehoidla tänapäeva seisu visuaalsed vaated:







