Projektid

  • AS Sillamäe Sadam  – keskkonnakorraldus, jäätmekäitlus (pilsivee ja õliste laevajäätmete vastuvõtt), keskkonnaseire;
  • OÜ NPM Silmet  – keskkonnakorraldus, jäätmekäitlus, töö- ja väliskeskkonnaseire;
  • AS Silpower  – keskkonnakorraldus, jäätmekäitlus, töö- ja väliskeskkonna seire;
  • AS Ecometal  – keskkonnakompleksloa hankimine, jäätmekäitlus, töö- ja väliskeskkonna seire;
  • AS Silsteve – keskkonnakorraldus ja -seire;
  • AS DBT – keskkonnaseire;
  • Nord Terminals AS Sillamäe Terminal – keskkonnaseire;
  • Orica Eesti OÜ – keskkonnaseire;
  • Ahtme Vagon OÜ – keskkonnaseire;
  • Balti Elektrijaama tuhavälja No 2 ja settetiikide sulgemine – projekti juhtimine ja ehitusjärelvalve;
  • Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine (sulgemine) toimus perioodil 1997 – 2008. aa; Aastast 2009 kuni tänapäevani AS Ökosil teostab suletud jäätmehoidla järelseiret.

Sillamäe Radioaktiivsete Jäätmete Hoidla asub Ida-Virumaal Sillamäe linna lääneosas vahetult Soome lahe kaldal. Hoidla hõlmab ligi 40 ha suuruse territooriumi ja sisaldab ca 12 miljonit tonni uraanitootmise jääke ja põlevkivituhka, mis on ladustatud sinna alates Nõukogude Liidu salajase uraanitehase käikulaskmisest 1948. aastal.

Hoidla ehitust alustati 50-ndatel aastatel. Alguses oli kavas piirata hoidla 12 m kõrguse tammiga, praeguseks on tammi absoluutkõrgus 24,5…25,5 meetrit. Tammide täitematerjalina kasutati kruusa ja karjääriliiva, jäätmehoidlast ammutatud tuhka, paekivi, ehitusprahti ning olmeprügi.

Jäätmed

Uraanimaagi – nii peenestatud diktüoneemakilda kui ka hiljem Ida-bloki maadest imporditud kuni 100 korda rikkama maagi töötlemisest jäävad järele mürgised ja kahjulikud jäätmed: uraani ja raskemetalle, happeid ja muid kemikaale sisaldav hallikaspruun läga.
12 miljonit tonni sellist materjali – uraanijäätmed segamini põlevkivituhaga – moodustavadki Sillamäe “uraanijärve”.
Aastate ja aastakümnetega mass kuivab ning omandab savika, plastiliinilaadse konsistentsi. Sillamäel on see toimunud osaliselt: on kohti, kus inimene võiks “järve” pinnal kõndida, ning kohti, kus sinna visatud kivi kaob hetkega.

Sillamäe hoidla asub vahetult mere ääres: hoidla merepoolne tamm ei ole veepiirist kaugemal kui 30…50 meetrit.

Keskkonnaoht

Uuringud on näidanud, et oht on nii otsene – pidevalt leviv reostus, kui ka kaudne – jäätmehoidla merepoolne tamm on ebakindel ning võib puruneda.

Reostus levib jäätmehoidlast kolmel viisil:

Sademed ning maismaa poolt aeg-ajalt peale valguv vesi immitseb aeglaselt läbi jäätmemassi ning kannab mürgiseid aineid (uraan, toorium, baarium, strontsium, arseen, jt) merre;
Suvel on peaaegu kogu jäätmehoidla pealispind kuiv ning siis kannab tuul hoidlalt tolmu ümbritsevatele aladele ning Sillamäe linnale. Sillamäe elurajoonid asuvad jäätmehoidlast ca 1,5…2 km kaugusel;
Jäätmehoidlast eraldub radioaktiivset gaasi – radooni – mis samuti levib osaliselt linnale.
Merepoolse tammi purunemise korral võib merre sattuda ettearvamatu kogus reoaineid.

© 2020 Ökosil