Pressiteated

Sitemap
 

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla on saanud oma lõpliku kuju

09.11.2004

„Ajakirjanduses veel mõne aasta eest „uraanijärveks“ ristitud jäätmehoidlast on tänaseks saanud 36 meetrit üle merepinna ulatuv laugjas mägi,“ sõnas AS ÖkoSil juhataja Tõnis Kaasik. „Sillamäe jäätmehoidla aastasadadeks keskkonnakaitseliselt ohutuks muutmiseks vajab hoidla veel lõplikku veekindlat katet,“ lisas Kaasik.
 
Teisipäeval, 9. novembril 2004 kogunesid kõigi asjaosaliste organisatsioonide esindajad Sillamäele, tegemaks kokkuvõtteid Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimistööde 2. etapist.
 
Tööde 2. etapp koosnes jäätmehoidla vahekatte rajamisest ja hoidla lõppkontuuri väljaehitamisest – jäätmehoidla on nüüdseks saanud kavandatud kuju. Vahekattesse on paigaldatud  kokku 1,7 miljonit m3 pinnast. Tööd kestsid 2000.-2004. aastani ja maksid 3,2 miljonit eurot (50 mln krooni). Tööd teostas töövõtjana AS ASPI.
„Keskmisele arvestades on veoautod selleks teinud 350.000-400.000 reisi, mis kokku teeks 10-kordse teekonna ümber maakera,“ sõnas AS ÖkoSil Sillamäe jäätmehoidla projekti koordinaator Raimo Jaaksoo.
 
„Tänaseks on rajatud ka katseväljak, kus saame veel lõplikult looduses katsetada 5 erinevast pinnasekihist koosneva lõppkatte toimimise vastavust kavandatule,“ ütles Jaaksoo.
 
Kui saneerimistööde füüsilise osaga 1999. aastal alustati, läksid jäätmehoidlale endiselt ka AS Silmet’i tööstuslikud heitmed.
„Alates 29. augustist 2003. a. ei lähe jäätmehoidlale enam midagi lisaks,“ sõnas Tõnis Kaasik. „Peale seda saime hakata hoidlat aktiivselt katma,“ lisas Kaasik.
 
„Silmetis käivitus 2003. a. uus jäätmekäitlussüsteem, mille tulemusena lisandus tehase toodangusse kaks uut nimetust – väetised ja ammooniumbifloriid, mille lähteaineks on varasemad tootmisjäätmed,“ sõnas Kaasik. 
 
Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimistööde 3. etapp, mille jooksul ehitatakse hoidla vettpidav lõppkate, kestab 2004.-2007. aastani ning läheb maksma 9,6   miljonit eurot (150 miljonit krooni).
 
Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimist alustati 1998. a. Eesti riigi, Euroopa Liidu ja Põhjamaade valitsuste koostöös. Eesti riik koos AS-ga Silmet Grupp moodustas selleks eraldi ettevõtte - keskkonnatehnoloogiale ja jäätmekäitlusele spetsialiseerunud AS-i ÖkoSil.
 
Tööde 1. etapis kindlustati jäätmehoidla merepoolne tamm kaldakindlustuse ja raudbetoonvaiade vööga ning rajati diafragmasein ja drenaa¸ jäätmehoidlasse vee imbumise vältimiseks.
Tööde 3. etapis rajatakse hoidla vettpidav lõppkate.
Sillamäe jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimine on plaanis lõpetada 2007. aastaks.
 
Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti võib pidada mitmes mõttes nimetatud valdkonna pilootprojektiks Kesk ja Ida-Euroopas. Kavandatu realiseerimisel saab Sillamäe jäätmehoidlast esimene keskkonnakaitseliselt ohutustatud ja korda tehtud uraaniobjekt selles regioonis.
Sillamäe jäätmehoidla saneerimise projekt on Eesti mastaabis kõigi aegade suurim keskkonnakaitsealane saneerimisprojekt.
 
Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti üldmaksumus on 20 miljonit eurot (312 mln krooni). Projekti rahastamises osalevad Euroopa Liit Phare programmi vahenditega (5MEUR), Põhjamaade keskkonnarahastu NEFCO (2 MEUR), Norra (2 MEUR), Rootsi (1 MEUR), Soome (1 MEUR) ja Taani riik (1 MEUR). Eesti riik rahastab Sillamäe projekti riigieelarvest ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu (kokku 8 MEUR).
 
Täiendav info:
Tõnis Kaasik, AS ÖkoSil juhataja
Tel. 646 2984; e-post: tonis@ecosil.ee
Raimo Jaaksoo, AS ÖkoSil Sillamäe jäätmehoidla projekti koordinaator
Tel. 511 88 23; 646 2984; e-post: raimo@ecosil.ee 
 
Toomas Kään, Suhtekorraldusettevõte In Nomine konsultant
Tel. 6307 530; 50 10 715; e-post: toomas@innomine.ee
Mart Riikoja, Suhtekorraldusettevõte In Nomine konsultant
Tel. 6307 530; 50 86 256; e-post: mart@innomine.ee

  Meedia
  Pressiteated
  Pressiteadete arhiiv
  Meediakajastused
 
  by HansaNet
Home Avaleht Ecosil