Pressiteated

Sitemap
 

Lõppes Sillamäe jäätmehoidla ohutustamisprojekti esimene etapp

06.05.2003

Täna toimus Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisprojekti esimese osa tööde pidulik lõpetamine. Euroopa Liidu Phare programmi raames rahastati Sillamäe jäätmehoidla ohutustamise projekti esimest etappi ligi 5 miljoni euro ehk 78 miljoni krooni ulatuses.

 

Projekti esimeses etapis ehitati jäätmehoidla merepoolsesse külge tammi kindlustamiseks raudbetoonvaiadest vöö ning tammi ette kaitseks kaldakindlustus. Jäätmehoidla maapoolsesse külge rajati drenaažikaevik ja diafragmasein, mis juhib maismaa poolt valguvad veed jäätmehoidlast mööda. Töödega alustati 2000. aasta novembris ja lõpetati 2003. aasta aprillis.

 

Phare rahastatud projekt oli jagatud kaheks osaks. Ettevalmistavad pinnasetööd maksumusega 1,5 miljonit eurot teostas AS ASPI ning juurdepääsutee, kaldakindlustuse, tammi stabiliseerimise- ja vee ärajuhtimissüsteemi maksumusega 3,5 miljonit eurot rajas AS Eesti Ehitus. Projekti olid kaasatud ka mitmed teised konsultatsiooni- ja ehitusfirmad Eestist ning välismaalt.

 

Kogu Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti üldmaksumus on 20 miljonit eurot ehk ligi 312 miljoni krooni. Jäätmehoidla saneerimise tehnilise projekti koostas Saksa firma Wismut GmbH. Tööde lõpuks on planeeritud aasta 2006. Projekti lõplikul valmimisel saab Sillamäe jäätmehoidlast esimene keskkonnakaitseliselt ohutustatud ja korda tehtud uraaniobjekt Kesk- ja Ida-Euroopas.

 

Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti rahastavad Euroopa Liit Phare programmi vahenditega, Põhjamaade Keskkonnarahastu NEFCO, Norra, Rootsi, Taani ja Soome riik. Eesti riik finantseerib projekti riigieelarvest ja laenuga Põhjamaade Investeerimispangalt.

 

Eesti kõigi aegade suurimat keskkonnakaitsealast saneerimisprojekti juhib AS ÖkoSil. Ettevõtte peamiseks ülesandeks on Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine, samuti teiste ÖkoSili emafirma AS Silmet Grupi tegevuspiirkondades asuvate toimivate ohtlike keskkonnamõjurite käigust mahavõtmine ning keskkonna taastamine.

 

Lisainfo:

Tõnis Kaasik, AS ÖkoSil juhataja

tel (0) 646 2984

 

Taustainformatsioon

 

 

SILLAMÄE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HOIDLA OHUTUSTAMINE

 

Eesmärk. Projekti eesmärgiks on aidata Eesti riigil saneerida Sillamäe metallurgiatehase juurde kuuluv jäätmehoidla, mida varasemal ajal kasutati uraanitöötlemisjäätmete ladustamiseks. Saneerimise eesmärk on vähendada vee- ja õhureostust ning tagada kooskõla Euroopa Liidu direktiividega, mis käsitlevad tuumaohutust ja kiirguskaitset ning reovee problemaatikat, samuti Euroopa Nõukogu otsustega, mis puudutavad Läänemere merekeskkonna kaitset.

 

Finansteerimine. Sillamäe jäätmehoidla ohutustamise projekti kogumaksumus on 20 miljonit eurot ehk ligi 312 miljonit Eesti krooni, mida Phare projekti raames finantseeriti ligi 5 miljoni euro ulatuses. Projekti ülejäänud osa rahastavad erinevad toetajad, sealhulgas Norra, Taani, Rootsi, Soome, Eesti ja Põhjamaade Keskkonnaprojektide Rahastu (NEFCO).

 

Projekti elluviimine. Phare projekti  finantsjuhtimine on delegeeritud Põhjamaade Keskkonnaprojektide Rahastule vastavalt kaasfinantseerimise ja delegeeritud juhtimise lepingule, mis sõlmiti Euroopa Komisjoniga 2000. aasta septembris.

Projekti elluviimist juhib AS-i  ÖkoSil koosseisus  moodustatud  projektijuhtimisüksus.

Kõik hanked viidi läbi NEFCO hankereeglite kohaselt.

 

Teostatud tööd. AS ÖkoSil Projektijuhtimisüksus sõlmis Phare rahastatud tööde teostamiseks kaks lepingut summas 1 444 830 eurot ja 3 491 700 eurot (kokku üle 77,2 miljoni krooni).

Jäätmehoidla saneerimise kontseptuaalne projekt töötati välja Phare Multi-Beneficiary programmi raames. Saneerimise kontseptsioon näeb ette  projekti toimimisperioodiks  1000 aastat.

Projekti keskkonnatulemuslikkuse jälgimiseks on koostatud vastav seirekava. Nii projekti käigus kui ka pärast selle teostamise lõppu vastutab ala seire eest Eesti riik.

 

Phare rahastatud projekt oli jaotatud kaheks osaks:

  • 893 980 euro suurune leping tähtajaga 20. mai 2001 allkirjastati AS-i ÖkoSil ja AS-i ASPI vahel 20. novembril 2000. Nimetatud tööde ulatust laiendati 31. märtsil 2001 allkirjastatud lepingu lisaga ja lepingu hinnaks kujunes 1 444 830 eurot. Leping täideti 2. novembriks 2001. Tööd hõlmasid ettevalmistavaid pinnaseteisaldustöid.

·         3 491 700 euro suurune leping tähtajaga 15. september 2002 allkirjastati AS-i ÖkoSil ja AS-i Eesti Ehitus vahel 15. märtsil 2001.Tööd hõlmasid juurdepääsutee, kaldakindlustuse, tammi stabiliseerimise- ja vee ärajuhtimissüsteemi rajamise.

 

Ehkki teise lepingu  realiseerimise käigus tekkis mõningaid viivitusi, on tänaseks mõlemad lepingud edukalt täidetud. Muu hulgas rajati juurdepääsutee jäätmehoidlale, kaldakindlustus sai valmis 2002. aasta juunis ja tammi kindlustamiseks vajalik raudbetoonvaiadest toestus lõpetati 2002. aasta septembris. Vee ärajuhtimise süsteem valmis 2003. aasta aprillis.

 

 

 

SILMET


Ettevõtte ajalugu
.

 

Strateegiliselt olulisi metalle tootev hüdrometallurgiatehas on tegutsenud Soome lahe lõunakaldal juba üle poole sajandi. Enne teist maailmasõda rajatud ja sõjas hävinud põlevkivikeemiavabriku asemele rajas Eesti okupeerinud Nõukogude Liit 1946. aastal Sillamäele ülisalajase uraanitehase. Alguses kasutati toorainena kohalikku diktüoneemakilta, kuna aga selle uraanisisaldus on väike, hakati hiljem kasutama Ida-Saksamaalt ja Ungarist imporditud maaki. 1990. aastal loobuti täielikult uraani tootmisest ja töötlemisest ning rajatised puhastati.

 

1970. aastal alustati haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide töötlemist. Alguses kasutati toorainena Koola poolsaarelt pärinevat lopariiti, nüüd kasutab tehas Aafrika ja Lõuna-Ameerika maake ja kontsentraate ning Venemaalt imporditud haruldaste muldmetallide tooret.

1991. aastal taastas Eesti oma iseseisvuse. Silmet reorganiseeriti ja erastati 1997. aastal.

 

AS Silmet Grupp. Kontsern AS Silmet Grupp koos viie tütarettevõttega loodi riikliku tehase Silmet varade baasil ning on tegev Kirde-Eestis Sillamäel.

Silmet Gruppi kuuluvad tütarettevõtted: AS Silmet, AS Sillamäe SEJ, AS ÖkoSil, AS Silmet Kinnisvara ja AS Sillamäe Sadam.

Kontserni käive 2001. aastal oli 663 miljonit krooni. Ajavahemikus 2001-2004 planeerib Silmet Grupp investeerida ligi 100 miljonit krooni erinevatesse keskkonnaprojektidesse.

 

Keskkonnainvesteeringud. 4…5 % Eestist pärinevast lämmastikureostusest Läänemeres tuleb Silmetist; seda määra aga vähendatakse oluliselt uute jäätmekäitlusmeetmete kasutuselevõtuga. 2002. aasta oktoobris sõlmisid keskkonnaminister ja AS Silmet kolmeaastase saastetasu asendamise lepingu, millega reguleeritakse uue jäätmekäitlussüsteemi üles ehitamiseks vajaliku 94 miljoni krooni suuruse investeeringu struktuur ja ajakava. Silmet lõpetab oma tööstusjäätmete pumpamise Sillamäe jäätmehoidlasse 2003. aasta 1. juuliks. Uue jäätmekäitlussüsteemi rakendudes väheneb ettevõttest lähtuv reoainete kogus oluliselt: üldlämmastik ca 90%, sulfaadid ca 90% ja tahked jäätmed ca 60% võrra. Nimetatud lepinguga võtab Silmetit kohustuse investeerida muuhulgas 10 miljonit krooni ka naabruses asuva Sillamäe linna reoveepuhasti rekonstrueerimisse.

 

AS ÖkoSil. Eesti kõige tööstuslikumas piirkonnas Ida-Virumaal on palju nõukogude ajast pärit keskkonnaprobleeme. AS ÖkoSil on seadnud oma eesmärgiks keskkonnaseisundit parandavate tegevuste algatamise ning arendamise Ida-Virumaal. Ettevõtte peamiseks ülesandeks on Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla ning sellega piirnevate alade keskkonnakaitseline ohutustamine ning looduskeskkonna taastamine. Lisaks pakub ÖkoSil nii Silmet Grupile kui teistele ettevõtetele keskkonnaalaseid-, laboratoorseid- ja konsultatsiooniteenuseid.

 

Täiendav informatsioon:

www.ecosil.ee


  Meedia
  Pressiteated
  Pressiteadete arhiiv
  Meediakajastused
 
  by HansaNet
Home Avaleht Ecosil